Artiklid

Eksperiment suveniiripoodides: Leedu merevaik ja Vene matrjoska.

09.04.2008

Ajakirjanik Rein Sikk käis Tallinna suveniiripoodides kolamas, esitledes end Norra turistina...
 

“Kus küll Tallinnas see Vana Toomas asub,” hüüab müüja Viru tänaval peaaegu Vana Tooma all seistes. Esinen poes inglise keelt rääkiva Norra turistina ja hoian hoolega naeru kinni.
Kontrollisin turismihooaja hakatusel, milline on Eesti asi, mida pakutakse välismaalasele suveniiripoodides. Kas tõesti Vene matrjoška, nagu väidetakse. Päikseprillid silmile, sall efektse kaarega kaela, inglise keel suhu ja olengi Bjarne Norrast.
“Kuule, Vana Toomas on selle maja otsas,” hüüab teine müüjanäitsik vene keeles oma plindris olevale kolleegile, osutades riiulile, raekoja savimaketile. Plindris näitsik on just pakkunud mulle Eesti asjana Vana Toomase metallkujukest. Aga ta jäi jänni, kui pärisin, kus see mees ka asub. Kui vaene müüjanna tõstaks Viru tänava 9. majja Margita ja Arti firma poodi tööle saabudes silmad sillutiselt, naerataks Tallinna valvur talle otse silma.

Merevaik ”Baltikumist”
“Võtke merevaiku,” soovitab müüja Viru värava veeres, sama firma teises suveniiripoes. Ta lisab kohe, et 10–15 eurot on tõelise suveniiri kohta liiga väike summa. Uurin, kas merevaik on Eestist. “Balti merest,” tuleb vastus. Aga kas suveniirid valmistatakse Eestis? “Ei, Leedus, Baltikumis!”
Kuna Eesti kultuurist rääkimine piirdub seal poes vaid merevaigu kiitmisega, proovin venelannast müüjale vastu tulles slaavi asja ajada. Osutan näpuga letis olevale kaunile kristallmunale ja uurin, mis see on. Loodan, et saame pikemalt rääkida munakaunistamise huvitavast ja rikkast traditsioonist slaavi kultuuris.”Muna, egg,” ütleb müüja. Uurin taas – mis? “Lihtsalt muna!” Jutu lõpp.
Väga armsa ja asjaliku teenindusega Aureus, Viru tänav 16, pakkus Eesti asjana ilusaid sõlgi ja eelmise sajandi lusikat, millel on kujutatud Lühikese jala värav. Paraku esitleti Läti rahvariideis nukku Eesti oma pähe ja öeldi, et suuri naistesõlgi kannavad oma rahvariideil ka mehed.
Livonia ärid Kinga 3 ja Pikk 9 pakkusid merevaiku. “See tuleb Königsbergist. Kas teate seda linna?” on müüjanna õhevil. “Loomulikult tean, olen seal Immanuel Kanti haual käinud!” Vastuseks tühi pilk, maailmakuulsa Preisi filosoofi teemal juttu jätkata ei saa.
Villa-Nellas Kinga 6 võiksid aga etnograafid silda visata, sest seal selgub ühe veidra nukukese abiga, et eestlased kannavad sinimustvalgeid rahvariideid, mille rinnal asub hiiglasuur rukkilill.

Mõned head näited ka
Baltic Souvenir Raekoja platsil. Matrjoškade hiigelkogum lööb silme eest kirjuks, tundub, kui oleks sajad nukukesed kogunenud Slaavi Pärja nimelisele laulupeole. Venekeelse Radio Sky tümpsu taustal on müüjanna leti taga kangestunud igavlevasse poosi, mille kehakeel kinnitab veenvalt: ärgu klient mitte mingil juhul segagu. Viisaka inimesena tulen talle vastu, sulgen vaikselt poeukse.
Jolleri käsitöökambris Raekoja platsi nurgal uurib ilusat inglise keelt rääkiv Maie Vassar, kust turist ka pärit on. Kuuldes, et Norrast, on tal minule Eesti asjana pakkuda ilus rahvuslike kirjadega kindapaar, lisaks asjalik teave kindakirjade sümboolika kohta.
Teise tubli müüjana jääb silma Krista Heinpalu Viru värava kõrval asuvas poes Viru Kristall ja Suveniir. Ta ütleb kohe ja ausalt, et sinimustvalgeid rahvariideid pole olemas, ning soovitab osta Kadri Kaerma keraamilisi rahvariideseelikutega kasse. Kaheteistkümnendat aastat suveniiridega kauplev daam teeb pika ja põhjaliku ekskursiooni rahvariidestiilidesse. On vaid õnn, et ta ei küsinud mu päritolumaad, sest muidu jätkanuks ta juttu … norra keeles.
Kokkuvõtteks on aga kaks Eesti kultuuri ja meeneid tundvat kauplust kümnest ikkagi häbiväärselt vähe.

Kommentaar: Rein Sikk-, EPL vanemtoimetaja
Tallinna linnavalitsus ja turismiametid peaksid paugupealt korraldama suveniiripoodide müüjatele tasuta kultuurikursused. Vabaturu tingimustes on raske mõjutada müüdavate vidinate valikut, küll aga peaksid müüjad vähemasti teadma, millised on Eesti tavad, rahvariided, vaatamisväärsused.
Ka hulk müüjatele tasuta jagatavaid ja Eesti kultuurist kõnelevaid voldikuid tuleks anda kiiresti trükki. Või tahame olla maailmas tuntud kui Matrjoškadest kubisev riik, mille rahvuskiviks on merevaik ja kus kantakse Läti rahvariideid?

EPL online