Tallinna kruiisisadamast ei alusta oma reisi kunagi keegi. Siia vaid saabutakse – üldjuhul selleks, et minna tagasi merele veel samal õhtul (mõned kruiisilaevad lasevad oma kundedel linna peal olla kolmeni hommikul, kuid see on pigem erand). Hea uudis on, et tulijaid jagub.
Sel suvel külastab Tallinna rohkem kruiisilaevu kui kunagi varem: mullu, niigi rekordiliselt heal aastal, väisas Tallinna 378 000 kruiisireisijat, ent tänavu on neid kokku üle 400 000.
On 10. august ning A-terminalist veidi vasakul, teispool kõrget aeda, seisavad hommikuvalguses kaks kõrget laeva – firmale Princess Cruises kuuluv Emerald Princess ja 251meetrine MSC Lirica... See 1700 reisijaga alus pidi eelkokkulepete kohaselt jõudma sadamasse alles kell 11, kuid, nagu ristlusalustega vahel juhtub, laekus Itaalia laev tunnike enne õiget aega. Tallinna sadama reisijate veo spetsialist Erkki Tarto annab mõista, et see polnud probleem. Jah, mõnel päeval võivad kruiisisadamas olla hõivatud küll peaaegu kõik kaikohad, kuid alati on lahendus leitud, kas või laevu ringi paigutades või neid vaid osaliselt kai äärde parkides. “Tallinnal on hea kuulsus,” kinnitab sadama pressiesindaja Sven Ratassepp, ”meid teatakse kui sadamat, mis laeva alati vastu võtab –erinevalt näiteks Peterburist.”
Läänemeri aina popim
Kuigi sel suvel on esinenud üksikuid päevi, mil sadamasse ei saabu ühtki ristlusalust, lasid näiteks kahe nädala tagusel kolmapäeval – 19. augustil – oma kunded linnaga tutvuma (kruiisireisijatele kehtib viisavabastus sõltumata passist) tervelt kolm hiiglast – MSC Opera, Zenith ja Norwegian Jewel. “Läänemere kruiisid on tõusnud maailmas reisijate arvult kolmandale kohale Kariibi mere ja Vahemere järel,” teab Ratassepp, märkides kohe ära, et Läänemerel on Tallinn reisijate arvult Kopenhaageni ja Peterburi järel kolmas kruiisisadam.
Iga oma tiirul Tallinna jõudev kruiisilaev hakkab siinse sadama teenuseid kasutama hetkest, mil loots Suurupi poi juures pardale ronib. Kui laev sildub, on arved tema agendi suunas – Tallinna sadamal on aga lepingud sajakonna erinevaid laevu esindava agentuuriga – sisuliselt juba teele pandud. Sealt leiab ridasid alates reisijamaksust (1.30 eurot inimese kohta) tonnaa˛itasuni (0.4 eurot iga tonni kohta – näiteks Emerald Princess kaalub aga 113 000 000 kilo). Tõsi, alates neljandast külastusest saavad kruiisifirmad näiteks tonnaa˛itasust 75 protsendi suurust allahindlust (soodustus kasvab muljetavaldava 85 protsendini kuuenda sildumise järel). Eraldi on sildumistasu.
Agendi amet pole siiski vaid tuim raha vahendamine – Ratassepale meenub lugu kruiisireisijast, kes Saaremaal metsa ära eksis ja oma laevast maha jäi: agentuuri ülesandeks oli ähmis turist siis laeva järgmisse peatuspunkti saada. Esineb ka suremisi, kuid pigem harva. Kiirabi on sagedasem külaline Helsingist saabuvate liinilaevade kai juures.
Hansaturg ja soovide pink
Sadakond meetrit laevaninadest eemal ootab laevast väljuvaid turiste valgetest puitkioskitest koosnev ostuküla Hansaturg.
Ratassepp väidab uhkelt, et matrjoškasid siin ei kohta, ning see vastab ka tõele. Pärast kümnetest kaubitsejatest möödumist oleme jõudnud kioskirivi lõpetava lambasuluni – sisaldab turistide rõõmuks kaht elavat lammast ja üht heinapalli –, püüan Ratassepalt uurida, kui palju sadamas kioski rentimine maksab ja ta kinnitab, et tegemist pole Tallinna kalleimate pindadega.
Ja siis see tuleb – soovide pink! Umbes viieteistmeetrine punase aafrika puu tüvi, mis aastakümneid siinsamas sadamamudas oma ülesleidmist ootas. Raudkõvast puidust pingi väljasaagimine nõudis eritehnikat – tavalised saed suutsid sellest nõukaajal eksikombel vette kukkunud puuhiiglasest vaid sädemeid välja lüüa –, kuid nüüd on iste valmis. Koos plakatiga, mis eri keeltes osavalt teatab, et tüve asetas maale Kalevipoeg ja et kui sellel minut aega suletud silmadega istuda, täituvad kõik pingikasutaja soovid.
Ma sulgen soojas päikses silmad ja Ratassepp ning Tarto jutlevad omavahel eemal vaikselt.
Kui võtta arvesse, et isegi 2011. aastaks on Tallinna külastamise juba broneerinud 280 kruiisilaeva, pole neil soovide pingil silmade sulgemiseks otsest vajadust...
Autor: Krister Kivi - Eesti Ekspress - "Kohver" |